Kuuvalge

Kuuhämar Kuunsi

Tänu suurepärasele septembrikuule, mil ilmad on soojad ning vihmata, olen pühendanud vabad hetked peamiselt fotografeerimisele. Seda nii päeval kui ka öisel ajal. Nagu tõenäoliselt ka fotodelt välja võib lugeda, on õeke Kuu mind sootuks ära võlunud. Ööhämaruse saabudes sündivad särvivõtted annavad vabaduse joonistada piltidele loodust talle omases liikumises. Neljast elemendist – maa, õhk (tuul, mis pilvi taevavõlvil veeretab), vesi ja tuli (kuupalgelt peegeldav päikesevalgus) – sünnibki fotograafiline alkeemia.

 

 

Maagilisi kaadreid ülevoolavast tähemerest õnnestus jäädvustada sajanditevanuses kirikuaias, kus tuulevaiksel ööl võib kosta vaimude sosinat.

 

Rohelilla

Vahel tuleb siiski eneselegi üllatusena meelde, et ka päeval on võimalik pildistada. Jalutusretk mööda metsarada või mereranda toob objektiivi ette küllaga võimalusi päästikule vajutamiseks, kuigi põnevamad kaadrid õnnestub tihtilugu püüda just sealt, kuhu inimjalg sagedasti ei astu.

 

 

 

Ristikusüda

Hommikukastesed ristikuõied on korjatud vaimu ja keha värskendava lillevee e. hüdrosooli destilleerimiseks.

Suvised fotod

Muude toimetuste kõrvalt haaran – nii tihti, kui vähegi aega on – kaamera, et minna paari-kolmetunnisele jalutuskäigule. Liikumine on ju tervislik ning teel leitud ja fotografeerimiseks välja valitud kompositsiooni juures pildimasina seadistamine on rahustav ja naudingut pakkuv tegevus.

Ühel soojal augustiööl õnnestus pildistada mere kohal sähvivat piksemängu. Ilm oli ettevõtmiseks soodne, kuu valgustas ülalt, eemal sähviv pikne joonistas pilvefrondi seestpoolt välja. Fotod sai tehtud merepinnast ~15m kõrguselt vaatetornist. Üles laetud fotodel varieerub säri 30 ja 200 sekundi vahel.

Täiendasin ka fotoselektsiooni uute looduspiltide ning linnaruumist silma jäänud võtetega.

    

Veidi ühiskonnakriitikat ehk kas prügi on juurde vaja?

Olen viimastel päevadel ringi liikudes korduvalt silmanud rämpsu, mida mõtlematu inimene tuulde on lasknud. Viskame prügi loodusesse, aga viskame nii kaugele, et enam näha ei ole, siis justkui oleks kõik hästi. Või siis loodame, et lendu lastud kumm jääbki õhku rippuma ning dematerialiseerub ajapikku. Või ei mõtle üldse ja lehvitame härdal pilgul kaugenevale pallikesele järele.

Prügi metsasKuid heelium lekib ja gravitatsioon sikutab kummitüki maa peale tagasi.

 

Pildistasin metsas looduse poolt tekitatud kujundit, hetk hiljem nägin puuoksal tolknemas rohelist kummiriba. Metsa langenud prahti õhupallilennutaja enda järelt koristama ei tule.

 

Paar päeva hiljem õhtuhämaruses mere kaldal jalutades märkasin juba eemalt rannaliival helendavat tulukest. Ligemale jõudes selgus, et tegu on järjekordse kummiribaga, millele tagatipuks veel iganenud LED koos kahe leeliselemendiga palstkapslisse kaasa on pandud.

Kas prügi on juurde vaja?

 

Eelmisest sajandist pärit valgusdiood, mida Hiina ladudesse miljonite kaupa valmis on toodetud, kuid mis kaasaegsele, valgusviljakuselt ülekaalukale tehnoloogiale jalgu on jäänud, nõuab realiseerimist.

 

Kas vilkuvaid tulukesi meie ümber veel vähe on, et nüüd ka õhupalle LED-idega „ehitakse“?

 

LED kapselKasutatud patareid soovitatakse viia spetsiaalsesse kogumiskasti, tegu on keskkonnaohtlike jäätmetega. Samas võib neid koos kummitükkide ja plastikkapslitega tagantkätt laiali loopida, see ei paista otsese reostamisena. Lendu lastud rämps on lennutajal meelest läinud niipea, kui pall vaateväljalt kadunud. Millal või kuhu see maandub ja kes peaks prahi kokku korjama, nii kaugele mõtlema telerist ja massimeediast läbi imbunud mõistus nähtavasti ei küündi.

 

Eviani tootereklaam eestimaa loodust reostamas

 

Juba järgmisel päeval riivas silma Eviani logoga kummitükk samal, tavaliselt puhtal, suurematest linnadest ja reostusallikatest kaugel rannaribal. Inimesed, tulge ometi mõistusele! Kes teie poolt lendu lastud rämpsu peaks koristama?

 

Kui samas tempos jätkata, siis kas kümne aasta pärast on õhtud ümberringi kumavatest kummimardikatest valged? Tahaks loota, et mitte.

Kui tänu fotodele jääb kasvõi mõni elektrifitseeritud kummipall lendu laskmata, on maailm juba natukene paremaks muutunud.

Austerserviku mütseel tüüblitel

Austerserviku mütseeliga nakatatud tüüblid klaaspurkides

Austerserviku mütseeliga nakatatud tüüblipurgid on koloniseerunud. Üks purk sisaldab 75 tüüblit, millest jätkub kuni 5 seenepaku nakatamiseks.

Tüüblisoovi korral võta ühendust kontaktivormi kaudu.

 

 

 

Noored austerserviku viljakehad pooleldi koloniseerunud seenepakul

Vaid kuus nädalat peale seenepakkude mütseeliga nakatamist on suur osa ühe peenema paku pealispinnast mütseeliga üle kasvanud (mütseel on nähtav koorepragudest) ning hoolimata südasuvisest kliimast ja vähesest õhuniiskusest on esimesed viljakehad läbi kilekatte pead välja pistnud. Lõpliku koloniseerumiseni kulub siiski veel aega, suuremat seenesaaki võib oodata sügisel, kui ilmastikutigimused muutuvad viljumiseks soodsaks. Mütseeli kiire kasv ja kärme viljumine annab tunnistust tugevast, elujõulisest ja viljakast mütseelitüvest.

Tüüblid valmivad

Steriliseeritud tüüblid klaaspurkides austerserviku mütseeliga koloniseerumasHoolimata kõrgest kontaminatsioonist, mis muutis töö peale labori kolimist mõne võrra keerukamaks ning luhtas mitu kõrget steriilsustaset nõudvat protseduuri, õnnestus 27.06 teha edukas austerserviku mütseeli ülekanne lepalaastult rukkiteradele. Juba 12 päeva pärast kandsin mütseeli edasi steriliseeritud tüüblitele. Tüüblipurgid on tänaseks 5 ööpäeva koloniseerunud, hetkel tundub, et kõik on hästi, mütseel kasvab mühinal tüüblitele üle. Tüüblipurkidele jätsin koloniseerumise ajaks sterilisaatorist läbi käinud fooliummütsid pähe, et baktereid ja seeneeoseid kaanel asuvast õhufiltrist eemal hoida.
Austerserviku tüübleid valmistan veel mõned purgid juurde, varsti inokuleerin tüüblipartii ka Shiitake mütseeliga.

Digitaliseerimistööd

Ruhnu Püha Magdaleena koguduse õpetaja Harri Rein palvel digitaliseerisin Eesti Rahva Muuseumi tarvis arhitekt H. Werneri artikli, mis kirjeldab mitmete jooniste ja illustratsioonide läbi Ruhnu puitarhitektuuri, ehitiste puitkaunistusi, sisustust ning tekstiile. Artikkel avaldati 1909. aastal Riias ilmunud aastaraamatus Jahrbuch für Bildende Kunst in den Ostseeprovinzen III.

Omaniku lahkel loal avaldan digitaliseeritud materjali vähendatud mõõdus ka siinsamas veebilehel. Lisaks kirjeldatud artiklile on digitaliseeritud raamatu esiakaas ning eessõna. Pildimaterjali järeltöötlusel on veebis avaldamiseks eemaldatud lehekülgede narmendavad servad, kolletunud taust ning kustutatud rebendid. Võrdluseks lisan ka kolm puhastamata pildifaili.

 

    Plate_orig007

Seenepakkude valmistamine

Leidsin aega fotodega illustreeritud seenepakkude valmistamisjuhendi koostamiseks. Piltidel on välja toodud erinevad töövõtted ja -etapid. Tööprotsess on lihtne ning ei vaja eritehnikat. Tarvilikud vahendid leiab seenehuviline oma tööriistakuurist.

Seenepakud peaksid olema haigustevabast lehtpuust värskelt langetatud/lõigatud, et tagada mütseeli kasvuks piisav niiskusprotsent. Seistes kaotab puupakk niiskust ning sellele võivad kinnituda õhus lendlevad seeneeosed.

  • Lepapuu pakud 55cm pikkused, läbimõõdus 12-20cm.
  • Akutrell (fotol nähtav isend vahetus peagi võimsama vastu)
  • Mootorsaag
  • Piiritus klaasis töövahendite desinfitseerimiseks
  • Piiritus pesupudelis kummikinnaste desinfitseerimiseks
  • Pinsetid tüüblite paigaldamiseks
  • Spaatel (fotol puudub) teramütseeli pakule kandmiseks
  • Kummikindad (tasub kasutada majapidamistöödeks mõeldud tugevamaid kindaid, õhukesi nitriilkindaid kulus õige mitu paari)
  • Paberrätik
  • Pakkekile
  • Seenemütseel tüüblitel ja/või rukkiteradel

Kui pakud valmis saetud, asume auke puurima.

Ennem puurimise alustamist tuleb puur piirituses desinfitseerida. Ristkontaminatsiooni vältimisks peab sama toimingut kordama peale igat pakku.

Peale puuri piiritusse kastmist ootasin hetke, kuni piiritus puuri pinnalt lendus. Isopropanooliga kokkupuutel seenemütseel kärbub.

 

Alkeemialaboris valminud seenetüüblite (mõõt 8x40mm) jaoks sobib täpselt 9,5mm läbimõõdus puur. Sellisesse auku istub mütseeliga läbi kasvanud tüübel tihkelt, tüübli auku surumiseks tuleb kasutada veidi jõudu. Kui soovid kasutada haamrit, tuleb ka haamri tald kindlasti eelnevalt piiritusega desinfitseerida. Töömugavuse tõstmiseks võib märkida puurile kleeplindiga sügavusmõõdu.

Augud puuri ridamisi ning vaheliti (ühte ritta 4 tüüblit, kõrvalritta 3 tüüblit, jne.) ~15cm vahekaugusega (vt. ülejärgmist fotot).

Tüüblite käsitlemiseks kasuta piirituses desinfitseeritud pinsette. Enne tüübli haaramist oota, kuni piiritus pinsettidelt lendub. Pinsetid (nagu ka puur) kasta piiritusse enne igat järgmist pakku.

Kui teed tüüblite paigaldamisel pausi (näiteks paku pakkekilesse mähkimiseks, või uute aukude puurimiseks) sulge poolik tüüblipurk vahepeal uuesti kaanega. Jälgi, et tüüblipurki ei satuks prahti, mis võib koos tüüblitega paku sisse sattuda ja kontaminatsiooni tekitada.

 

Tüüblid tuleks paku sisse suruda järjest, paigaldamise ajal. Kõrvaloleval fotol jätsin kaks rida tüübleid püsti, et vaheliti paigutusest parem ülevaade anda.

Tüüblipurk on pildistamise ajaks kaanega suletud, pinsetidki desinfitseerisin tööd jätkates uuesti üle. Seenekasvatuses ei ole võimalik puhtusega liialdada. Loomu poolest perfektsionistlik kasvataja saavutab parema tulemuse, sellest kõneleb kogemus.

 

Lisaks tüüblitele kasutasin osade pakkude inokuleerimiseks teramütseeli (seenemütseel mahekasvatatud rukkiteradel).

Teramütseeli pakkudele kandmiseks rakendasin kahte enamlevinud meetodit.

Esmalt puuraugumeetod – süvistasin tüübliaukudele sarnases järjestuses 16mm läbimõõduga, 30-35mm sügavused avad ning täitsin need seejärel mütseeliga.

 

Teramütseeli süvenditesse kandmiseks kasutasin piirituses desinfitseeritud metallspaatlit. Kodustes tingimustes võib spaatli asendada teelusika vms. käepärasema vahendiga.

Mütseel tuleb süvenditesse tihedalt kinni suruda.

 

 

 

Teine võimalus puupakkude teramütseeliga nakatamiseks on paku otsast ~5-8cm ketta maha saagimine. Paku ots kaetakse teramütseeliga ning maha saetud ketas kinnitatakse kruvide abil uuesti paku külge. Mütseelikiht jääb paku otsa ja ketta vahele.

 

 

 

Maha saetud kettast puurisin läbi 4mm avad ning keerasin neist läbi kaks pikemat kruvi, millega ketas paku külge tagasi kinnitada.

 

 

 

 

Puupaku ots kaetakse mitme sentimeetri paksuselt mütseelikihiga.

 

 

 

 

 

Ketas on paku külge tagasi kruvitud. Kruvid kinnitatakse nii tugevalt, kui võimalik.

 

 

 

 

Pakud mähitakse peale nakatamist läbi kuivamise vältimiseks pakkekilesse.

Fotol on näha kile alla tekkinud kondensatsioon. See annab kinnitust, et puupakk sisaldab mütseeli läbikasvamiseks piisavas koguses niiskust.

Mõistlik on pakud ennem ladustamist markeerida. Selleks kasutasin veekindlat markerit. Iga paku otsale märkisin seeneliigi (Shiitake või austerservik), inokuleerimise kuupäeva ning lähtematerjali (tüüblid, või teramütseel).

Kuna seenemütseel toodab kasvades süsinikdioksiidi, tuleb kilesse torgata augud, tagamaks piisava gaasivahetusvõimaluse.

Selleks kasutasin peenikest naasklit, mida jällegi enne iga järgnevat pakku piirituses desinfitseerisin.

 

 

 

Augud torkasin kilesse samuti ridamisi, ühe paku kohta keskmiselt 25 auku ehk ~20mm2 ventilatsiooniavasid.

 

 

 

 

Kilesse mähitud, läbi torgitud ja markeeritud pakud ladustatakse otsese päikesevalguse eest varjatud viludasse kohta. Soovi korral võib pakud tõsta siseruumi ühtlase temperatuuriga keskkonda. Optimaalne mütseelikasvu temperatuur austerservikule ja Shiitakele on 20°C.

Seenepakke hoitakse kilesse mähituna kuni täieliku koloniseerumiseni. Mütseeli kasvu on näha paku otstelt, kus puidust läbi kasvanud mütseel nähtavale ilmub.

Fotol riita laotud 28 paku nakatamiseks kasutasin 330 tüüblit, ja 900g teramütseeli.

Kaubanduskeskuses

Wifi-sweep Rocca al Mare kaubanduskeskusesTeisipäevane Tornimäe-visiit andis juurde ja kinnitas teadmist laialdasest kõrgsageduslikust saastest, mis meid tiheasustatud linnaruumis igapäevaselt ümbritseb.

Järgmiseks sammuks oli organiseerida võrgupüük siseruumides. Valisin selle tarvis välja 57 000 m2 äripinnaga Rocca al Mare kaubanduskeskuse. 170 IT-kauget (paari erandiga) rentnikku –  kurjade kavatsustega küberpätile leiduks sellisel pinnal hõlpsaid palu. Eetrisse kiirguv raadiovõrk on tihtipeale üles seatud interneti teenusepakkuja tehniku poolt, kelle jaoks kliendilahenduse turvalisustase on mitmendajärgulise tähtsusega. Kliendiseadmed jõuavad tarbijani teenusepakkuja poolt eelnevalt konfigureeritud turvatasemega, mille muutmiseks puudub seadet paigaldaval tehnikul väljaõpe ning vajalik kogemus. Paljude enamlevinud Wifi-ruuterite konfiguratsioonipaneel ei paku võimalust levitugevuse e. saatevõimsuse korrigeerimiseks. Kaubanduskeskuses tihtipeale vaid võrguomaniku enda tarbeks üles seatud raadiovõrgud on ligipääsetavad laiemalt pinnalt, raadiosignaal levib oma olemusest tulenevalt ka erinevate korruste vahel. Tahvelarvutiga kohvikulaua taga istudes korda saadetud võrguhõivesessioon võib jääda möödujate silmis märkamatuks.

Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt punktist “A“. Liikusin mööda fuajeed keskuse teise otsa ning sealt ringiga tagasi eskalaatoriteni. Teisel korrusel lõpetasin ringkäigu eskalaatorite juures punktis “D“. Kaupluste äripindadele kordagi sisenemata püüdsin  eetrist andmeid 172 wifi-leviala tekitava seadme kohta.Rocca al Mare keskuse plaan

Leitud võrguseadmetest 22 tk. võimaldasid raadiovõrgule vaba ligipääsu. 14 ruuterit oli konfigureeritud kasutama WEP-krüpteeringut.
ThomsonXXXXXX SSIDd kasutas lausa 30 seadet. Veel saatsid eetrisse signaali 2 printerit, 2 mobiilseadet, 2 4G-gateway’d ja 15 telerit.

Võrguseire andis kiire ülevaate kaubanduskeskuses paiknevatest raadiovõrkudest ning aktiivsetest võrguseadmetest. Vabalt õhust püütava teabe kogumiseks ei tarvitsenud siseneda teabehaldaja territooriumile. Loetletud võrguandmete kogumine ei vaja eritehnikat. Sääraseid andmeid suudab eetrist püüda nii süle- kui ka tahvelarvuti või nutifon. Eetriseireks vajalik tarkvara on võrgust tasuta alla laaditav.

Võimalike ohtudena võib seejuures arvestada, et

  • võrguomaniku turvakaamerad valvealuse territooriumi piiridest üle ulatuva Wifivõrgu kaudu toime pandut jälgida ega salvestada ei suuda.
  • raadiovõrgu kaudu võrguseadmete kohta leitavad andmed aitavad tuvastada seadmespetsiifilisi nõrkusi ning avavad võimaluse sellepõhisteks rünneteks.

Raadiovõrk ei peaks olema lahti unustatud turvauks võrguomaniku tagatubadesse. SSID’s võrguomaniku ärinimele või tegevusalale viitamine on mõistlik vaid sel juhul, kui raadiovõrk on seadistatud avalikuks kasutuseks ning paikneb turvalisest kohtvõrgust eraldatud võrguruumis. SSID “Turvaruum” kõlbab mõne paneelmajahoovi võrgurägastikku, mitte turbeteenust pakkuva ettevõtte ametiruumidesse.