Seenekasvatuse töötuba botaanikaaias

Seenekasvatuse töötuba Tallinna Botaanikaaias Mitmeid kõrgelt hinnatud söögiseeni ning tuntud ravitoimelisi seeni saab kasvatada oma koduaias. Looduspuhtal kasvualusel valminud seenekübarad on ühtaegu maitsvad ja tervislikud.

Botaanikaaias toimuvas töötoas saab seenehuviline õppida, kuidas seeneniidistikuga puupakke nakatada ja kuidas nakatatud pakke hooldada. Soovijatel on võimalus ise seenepakk valmistada ning see koduaeda kaasa viia. Lisaks saab teada, kuidas rajada aiamaale seenepeenar või kasvatada erinevaid seeni lausa linnakorteri tingimustes.

Sordivalikus on kõrgelt hinnatud söögiseened nagu Šiitake (Lentinula edodes), eestlastele rohkem tuntud austerservik (Pleurotus ostreatus) ning vähem tuntud kuningservik (Pleurotus eryngii) kui ka võimsaim meditsiiniline seen lakkvaabik e. Reishi (Ganoderma lucidum). Eraldi väärib mainimist dekoratiivse bioluminestseeruva e. helendava viljalihaga kirbe panell (Panellus stipticus).

Kevadel töötoas nakatatud seenepakkudelt võib juba sügisel seenesaaki oodata.

Müügil on soodushinnaga seenemütseel nii tüüblitel kui teraviljal. Arveldamine sularahas.

Töötuba on avatud 08. ja 09. aprillil kl. 11.00-15.00.

Sissepääs botaanikaaeda tavahinnaga (vt. botaanikaaed.ee). Töötoas seenepaku valmistamine maksab 12 eur, mille eest saab värskelt lõigatud lehtpuupaku, seeneniidistiku omal valikul jt. vajalikud vahendid.
Neile, kes kohapeal endale seenepakku valmistada ei soovi, jagatakse tasuta infot ja juhendeid seente kasvatmiseks ja pakkude valmistamiseks.

REGISTREERIMINE:
Kohapeal valmistatakse kokku kuni 100 seenepakku.
Kui soovid töötoas endale seenepaku valmistada, registreeri ennast 100 aktiivse osaleja hulka!
Selleks saada kiri aadressil:

workshop@alkeemialabor.ee, kuhu kirjuta oma

Nimi
Perenimi
Telefoninimber

Osalustasu 12 eur saab maksta kohapeal sularahas.

Üritusega seotud küsimused võib esitada FB kaudu töötoa leheküljel või ülaltoodud e-posti aadressil.

Vana foto taastamine

Tulekahjus kannatada saanud foto taastamine võib olla keerulisem, kui foto pinnalt murdejoonte või emulsioonilaikude eemaldamine. Sellegi poolest võib tööle loominguliselt lähenedes jõuda küllaltki hea tulemuseni isegi siis, kui fotokujutis on osaliselt hävinud.

Tulekahjus kannatada saanud foto taastamine.

Ülaltoodud näidisel vasakpoolsel pildil on näha foto esialgne seisukord. Tules on hävinud kujutise alumine osa.

Tulekahjus kannatada saanud foto taastamine.

Esimeseks sammuks on restaureeritava foto kõrgresolutsioonil skaneerimine. Parempoolset näidist suurendades võib näha, milline vahe tekib erineval pikslitihedusel skaneeritud kujutisi suurendades. 1200ppi resolutsiooniga tõmmisel tuleb suurendades pikselraster esile, samas, kui 2400ppi resolutsiooniga kujutist võib sama palju suurendada ilma, et esilduks nähtav ruudustik. Seepärast kinnitan jätkuvalt, et kvaliteetse restauratsioonitulemi saavutamiseks peab tõmmisfail sisaldama piisavalt palju kujutist kirjeldavat infot. Pakkimiskadudeta TIFF formaadis tõmmisfail raudteel seisva mehe fotost, skaneerituna 1200ppi resolutsioonil on mahuga 57Mb,  2400ppi resolutsiooniga tõmmisfail sisaldab aga juba 227Mb jagu pilti kirjeldavat informatsiooni! Just selline suuremahuline fail saab olla kvaliteetse restauratsiooni aluseks. Parempoolse restauratsioonifaili maht 7,7x8cm küljepikkuste juures – 362Mb.

Selleks, et saavutada kvaliteetsemat lõpptulemust ning seejuures fototõmmise digitaaltöötlust lihtsustada, on paberfoto pinda enne skaneerimist spetsiaalvahenditega füüsiliselt puhastatud. Oluline on tegutseda ettevaatlikult, et originaali mitte kahjustada. Enne foto pinna töötlemist tuleb puhastusvahendite mõju fotoemulsioonile katsetada väikesel alal. Ülemisel näidisel keskmine kujutis on juba füüsilise puhastusprotsessi läbinud. Nõe- ja tahmaplekke on foto pinnal oluliselt vähem, kui algselt. Eriti hästi tuleb algse ja puhastatud pinna erinevus esile restauratsiooni käigus kujutist suurendades. Vähem digitaalset pinnatöötlust = originaalilähedasem tulemus.

Fotorestauratsiooniga rahule jäänud kliendi kommentaar:

Võtab sõnatuks – ma ei oskaks paremat tahtagi. Kõiki ootusi ületav tulemus on see nagunii:)

 

Mõnikord saab kahjustunud kujutisest päästa vaid vähese, kuid siiski kõige olulisema osa. Alloleva väljalõike kuju dikteeris foto vasakpoolne põlenud külg.

Tulekahjus kannatada saanud foto taastamine.

 

Lisaks veel üks näidis tulekahjustusega foto restauratsioonist.

Vana foto taastamine

Uued tooted e-poes

Uued tooted Alkeemialabori e-poes

E-poodi on lisandunud mõned seenekasvatust lihtsustavad tooted:

Seenekasvatussegu on valmis substraadimass, millele tuleb enne nakatamist lisada vaid vett ning pastöriseerida tunni jooksul temperatuuril 65°C. Peale jahtumist võib kasvusegu nakatada teramütseeli või vedelkultuuriga ning juba kolme-nelja nädala möödudes saab korjata omakasvatatud seenekübaraid.

Neile, kes soovivad mükoloogiaga süvenenumalt tegeleda, on pakkuda agarsöötme segu nii pulbrina, kui steriilse kasutusvalmis söötmemassina. Eelsteriliseeritud söödet saab kasutada ilma autoklaavi või suvekeetjat omamata, segu tuleb vaid enne Petri tassidesse kallamist kuumas vees sulatada. Pulbersöötmele lisatakse 500ml destilleeritud vett ning steriliseeritakse 20 minuti jooksul temperatuuril 121°C. Lihtne, kas pole?

Uutest toodetest on lähiajal valmimas veel värsked vedelkultuurid ning mütseelid agarsöötmel ja rukkiteradel. Uustulnukana saabub müügile Agaricus bisporus e. šampinjoni mütseel.

Einar Laigna videoloeng

Einar Laigna videoloeng23. juulil 2016 jagas Ruhnu Püha Magdaleena kirikus vaimuvalgust kolonel, teoloog, ajaloofilosoof, mõõgameister ja preester hr. Einar Laigna.
Loengu sisuks oli inimkonna tekkelugu sumerite pärandi kohaselt, kosmiline harmoonia, sakraalgeomeetria ning sümboolika, kuid üle kahe tunni kestva loengu jooksul puudutas õpetlane mitmeid muidki teemasid.
Oma arhitektuurilt Euroopas ainulaadne Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, ANNO 1644.
Suvel salvestatud videomaterjal on nüüd vaatamiseks üles seatud:

Ayahuasca teemaline loeng

Šamaanirituaal Tallinna BotaanikaaiasTajumuutust ja ebatavalisi teadvusseisundeid esile kutsuvat taimeteed Ayahuascat tarvitatakse ka Eestis. Peamiselt šamaanide poolt läbi viidavatel ayahuasca-tseremooniatel osalejate psüühikat ja vaimset tervist analüüsis 2016. aastal kaitstud magistritöö käigus Helle Kaasik. Tallinna Botaanikaaias toimunud nõiataimede näituse raames tutvustas ta oma uurimustööd kokku tulnud huvilistele.

Foto: Loengule järgnevalt taimede auks peetud šamanistlikul tänuriitusel jagas loodustunnetuse õpetaja Errol Vares osalejatele rukkileiba.

Nõiataimede näitus Tallinna Botaanikaaias

Tallinna Botaanikaaias "Nõiataimede" näitusel

Käesoleva aasta suve hakul toimetasin Tallinna Botaanikaaeda mõned taimekultuurid, mille kasvujärguga käisin hiljuti huviga tutvumas. 19.11-27.11 toimuval näitusel eksponeeritakse pühaks peetud, psühhoaktiivse- ning teadvust avardava toimega taimi, mille hulgas leidub nii kodumaiseid tuntud väetaimi nagu pihlakas või kadakas kuid saab tutvuda ka levikult haruldaste, šamaanirituaalidel ning mitmetes vaimsetes praktikates kasutatavate liikidega.
Et laiemas avalikkuses mitte liigset poleemikat tekitada, reklaamitakse tuhandeid aastaid austatud ning erinevates kultuurides meditsiiniks nimetatud taimi ühise nimetusega “nõiataimed”. Nende hulgas leidub enteogeene, oneirogeene, teadaolevalt psühhedeelse või teadvust avardava toimega taimi. Allolevas videolõigus tutvustab põnevaid eksponaate ja isiklikke kogemusi Botaanikaaia raudvara, metoodik Urmas Laansoo.

Videoklipi tehniline kvaliteet ei kannata eriti kriitikat, kuid jäädvustatud 40 minutit on täidetud sisutiheda botaanilise gurmeega.
Vahetu kogemuse osaliseks saab siiski vaid ise Botaanikaaeda külastades.

Einar Laigna Ruhnu Püha Magdaleena kirikus

Laupäeval, 23.07 algusega kell 14:00 jagab Ruhnu Püha Magdaleena kirikus vaimuvalgust kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof, mõõgameister ja preester hr. Einar Laigna.
Kohtumisel saavad seletust nii pühakoja pingiridadesse nikerdatud sakraalgeomeetrilised kujundid kui kantsli kõlaräästal kujutatud käbisümboolika. Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, ANNO 1644.
Loeng on kuulajaile tasuta.

Einar Laigna on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi metallitöölise erialal, töötas ka tööõpetuse õpetajana ja luges töö kõrvalt teoloogilist ja filosoofilist kirjandust. Pärast seda astus ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituuti, teenis Varbla, Karuse, Margareeta, Hanila Pauluse, Märjamaa Maarja, Ambla Maarja ja Aegviidu Aleksandri kogudustes. Seejärel õppis Laigna katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris, 1980. aastal pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli viis aastat misjonär Armeenias. 1988. aastal oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid õpetades seal ühtlasi kirukuajalugu, keskaja kultuuri ja dogmaatikat. 1992. aastal õppis Einar Laigna Vatikanis.

Foto: terramariana.ee

Foto: terramariana.ee

Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu ning lugenud loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis, Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Sõjakoolis ja Tallinna Mustpeade majas, samuti võtnud sõna arvukates raadio- ja telesaadetes. Ta on keskaja uurimise ühingu Studium Medievale asutaja, Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Dominiiklaste III Ordu liige ning Maarja Altari Rüütliristi kavaler. Einar Laignal on ka muljetavaldav sõjaväeline karjäär: algul töötas ta Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude peastaabis, olles selle tagalaülem, juhataja nõunik ja peainspektor, ta on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esimees ning hiljem Eesti Eruohvitseride Kogu auesimees. Erru läks ta tegevteenistusest kolonelleitnandi auastmes. Kaksteist aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud kümme militaaraumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.

Tutvustav informatsioon on kogutud erinevatelt veebilehekülgedelt.

Loengu videosalvestuse leiab siit.

Fotonegatiivide digiteerimis- ja konserveerimistööd

ETV telelavastus "Armastus armastus" välivõtted 1969, fotograaf Jüri Tenson, Eesti Kunsimuuseumi fotokoguEesti Kunstimuuseumi tellimusel teostas Alkeemialabor digiteerimis- ja konserveerimistöid fotograaf Jüri Tensoni fotonegatiividest. Kokku 1859 kaadrist koosnevas negatiivikogus leidus nii 35mm filmiribasid kui ka 60mm mõõdus kaadreid. Töö muutis omapäraseks ja tavalisest keerulisemaks fotonegatiivide deformeerunud seisund. Negatiivid saabusid filmiribadeks lõigatuna, paberisse pakituna olles tõenäoliselt sel moel säilitatud aastakümneid. Kuivas keskkonnas seistes kisub emulsioonikiht filmilindi ajapikku kaardu, mistõttu on võimatu tavapäraseid vahendeid kasutades saada skaneerides kvaliteetset teravat kujutist. Filmi keskosa oli kohati kooldunud 8mm võrra, skaneeritav materjal peab aga olema lame, et tagada ühtlane fokuseering.

Fotonegatiivide digiteerimistööd

Töö teostamiseks sai appi võetud märgskaneeringu tehnoloogia. Filmilindi emulsioonikihti mittekahjustava antistaatiliste omadustega vedeliku abil kinnitatakse skaneeritav materjal märgraamile, veelgi parema tulemuse annab filmiribade paigutamine otse skanneri klaasile. Tegutsema peab seejuures ettevaatlikult, et skaneerimisvedelikku skanneri sisemusse ei satuks. Selleks tihendatakse klaasi servad spetsiaalse kleeplindi abil. Töövahenditena olid kasutusel Saksamaal Wolfgang Kaminski pereettevõttes toodetavad kvaliteettarvikud.

Digiteeritud negatiivid puhastati ning sorteeriti registraatorisse kinnitatud negatiivitaskutesse. Konserveerimisel on oluline kasutada pikaajaliseks arhiveerimiseks kõlbulikke materjale.Fotonegatiivide digiteerimistööd Fotonegatiividele lisaks digiteeriti ka sisukirjeldused ning jaotati iga paki kaadrid koos kirjeldustega failisüsteemis eraldi kaustadesse. Kaadrite sisukirjeldustega ümbrised registraatoris on kinnitatud nendes sisaldunud filmiribade juurde nii, nagu filmiribad pakkidesse olid jaotunud. Kuigi otsene kokkupuude negatiividega puudub, tasub pikemaks säilitamiseks klambritega kinnitatud ümbrised registraatoritest eemaldada. Hetkel oli vajalik muuta kaadrite järelkontroll võimalikult mugavaks.

Negatiivid skaneeriti resolutsioonil 4000 ppi.

Juuresolevaid kaadreid on kasutatud Eesti Kunstimuuseumi loal.