Palju leidub fotomaterjale, mida ajahammas on ühel või teisel moel purenud. Olgu selleks siis fotopaberi kahjustus kriimude, kortsude, plekkide, rebendite näol või värvitoone moodustavate kemikaalide tuhmumine valguse ja õhuga kokkupuute toimel, digitaalseid restaureerimistehnikaid abiks võttes on võimalik fotokujutise taastamine.
Digitaalse restauratsiooni eeliseks on originaalmaterjali säilimine puutumatuna. Omaniku jaoks tihtipeale hindamatu väärtusega algmaterjale ei töödelda ega modifitseerita, nende algne omapära säilib täieulatuslikul moel. Tööprotsess kulgeb arvutis, mis annab restaureeritava pildi rekonstrueerimiseks rohkem võimalusi, kui tavapärased restaureerimistehnikad võimaldavad. Originaalmaterjali kasutatakse vaid restauratsiooniks vajaliku kõrgresolutsioonilise skaneeringu loomiseks. Seetõttu, kui on oluline taastada fotokujutis, mitte originaalfoto füüsilisel kujul, on digitaalne restaureerimisprotsess turvalisem ja rohkelt võimalusi pakkuv lahendus.
Digitaalse restauratsiooniprojekti tulemit on võimalik printida/trükkida, paljundada, lõigata/töödelda, korrigeerida ning teha seda kõike säilitades originaali oma puutumatul kujul. Erinevalt füüsilisest restauratsioonist, mis hakkab välistegurite mõjul uuesti lagunema, säilib digikujul restaureeritud materjal muutumatuna vähemalt senikaua, kuni on loetav andmefaili või selle koopiate säilitamiseks kasutatav salvestusmeedium.
Esmaseks ülesandeks on viia originaalmeedium digitaalsele (töödeldavale) kujule. Selleks tehakse taastatavast fotost kõrglahutuslik tõmmis e. skaneering. Oluline on seejuures jälgida, et originaal ei saaks mingil moel kahjustada. Kindlasti on vajalik puhas tolmuvaba tööpind ja pehme pealispinnaga kinnaste kasutamine materjalide käsitlemisel.
Kuna skaneering saab olema fotograafilise kujutise taastamisprotsessi alusmaterjaliks, seab ülesanne töövahenditele kõrged kvaliteedinõuded. Hea tulemuse saavutamiseks ja restaureerimistöö lihtsustamiseks peab tõmmise resolutsioon olema piisavalt kõrge, toomaks esile pisemadki detailid ning defektid, mis palja silmaga vaatlemisel jääksid märkamatuks. Sellisel tasemel tõmmise loomiseks on kasutusel eriotstarbelised skännerid, mille optiline lahutusvõime küündib 6400 pikslini tolli kohta ja enamgi ning värvisügavus ehk eraldatavate värvitoonide koguarv 48 biti e. 1012 värvitoonini. Fotopaberi puhul piisab restauratsiooni lähtematerjaliks 1200-2400 ppi resolutsiooniga tõmmisest. Professionaalne riistvara võimaldab skaneerida otse filmilindilt või diapositiividelt ning kasutada sealjuures infrapunaspektris skaneeringu tehnoloogiat tolmukübemete eemaldamiseks.
Igapäevaseks kontoritööks mõeldud riistvara selliseid võimalusi ei paku, seepärast on digitaalse retstauratsiooni teostamisel kriitilise tähtsusega algmaterjalile ligipääs. Restaureerija, kes pakub teenust kliendi poolt suvalise riistvara abil skaneeritud ja restaureerijale e-postiga saadetud fotode taastamiseks on ebaprofessionaalne ning eirab digitaalse restauratsiooniprotsessi aluspõhimõtteid.
Kvaliteetse lõpptulemi saavutamiseks peavad originaalmaterjalid olema restaureerijale kättesaadavad, see on reegel.
Fotokujutise skaneerimisel ei tohi kasutada teravdus- ega muid pildiparendusfiltreid (unsharp mask, vms). Kujutis tuleb digitaliseerida võimalikult originaalilähedasena jättes kõiksugused parandusvõimalused järgnevasse töötlusfaasi. Teravustamine, kui selleks üldse vajadust on, tuleks jätta viimaseks operatsiooniks, kuna see võib pildile tekitada või esile tuua juba olemasolevaid artefakte.
—
Kui kujutis on edukalt digikujule viidud, saab anda esialgse hinnangu töömahu osas. Silmaga vaadeldes märkamatud pisidefektid paistavad nüüd selgelt välja.
Kõrvaloleval fotol (suurus paberil 8×5,5cm) on esialgsel vaatlusel näha murdunud nurgad, fotot läbiv pikk murdejoon, ning mõned väiksemad plekid ja kriimud.
Kõrgresolutsiooniga skaneering toob aga esile arvukalt peeneid kriime ja defekte, kohati esineb fotopaberi pealispinna mõranemist.
Foto emulsioonikiht on terves ulatuses tugevalt kahjustunud ning restaureerimisprotsess kujuneb töömahukamaks kui esmapilgul võiks arvata.
Järgmisel pildil on näha 2400ppi resolutsioonil skaneeritud 5cm pikkune fotopaberi rebend. Rebendist allpool on emulsioonikihi toon silmnähtavalt muutunud.
Klikkides avaneb täisresolutsioonis näidis (4,5MB).
—
Edasi toimub digiteeritud kujutise töötlemine, mis kätkeb endas erinevaid fototöötlustehnikaid. Peamisteks eesmärkideks on kriimude ja defektide eemaldamine mitmesuguste filtrite ja maskide abil ning retušeerimist, kloonimist ja fotomontaaži kasutades pildilt kustunud või hävinenud detailide taasloomine. Ütlematagi on selge, et siinkohal tuleb olla ettevaatlik säilitamaks fotole omaseid algupäraseid jooni. Üle töödeldud kujutis jätab ebaloomuliku mulje, samuti kahaneb fotograafilise teose ajalooline väärtus ning tõepärasus.
Selles töötlusfaasis on restaureerijale vajalikuks abivahendiks graafikalaud, mis kiirendab märgatavalt pilditöötluse kulgu ja võimaldab vabakäetehnikate kasutamist parima lõpptulemuse saavutamiseks.
—
Digitaalse restaureerimisprojekti eesmärk ja töö kulg varieerub olenevalt töödeldavast materjalist ja selle lagunemisastmest. Üldjoontes on tegu foto taastamisega algsele (või sellele võimalikult lähedasele) kujule, võttes seejuures arvesse pildi vanust, fotomaterjali iseärasusi ning kahjustuste eripära. Võimalus on kaotada fotodelt kirju ja markeeringuid, ergastada ajapikku tuhmunud värvitoone ning liita kokku tükkideks rebenenud fotosid. Kogu tööprotsess eeldab loomingulist lähenemist ning kujuneb iga foto puhul erinevaks.
Mõningaid digitaalse restauratsioonitehnika rakendamise võimalusi:
-
fotolt kriimude, plekkide, murdejoonte kaotamine
-
kustunud detailide taasloomine olemasoleva pildimaterjali põhjal
-
vajadusel kirjade, templite jm. markeeringute kustutamine
-
värvifotode tuhmunud tonaalsuse taastamine, värvuskorrektsioon
-
tükkideks rebenenud foto liitmine tervikuks
-
kontrasti korrigeerimine, teravustamine
-
kaartide, dokumentide restaureerimine
-
kõrglahutusega tõmmiste loomine
Alkeemialabor pakub võimalust
skaneerida:
* optilisel resolutsioonil kuni 6400ppi, 48bit
* fotosid ja dokumente küljepikkusega maksimaalselt 216 x 297 mm. Pikema küljega materjali puhul tehakse mitu tõmmist, mis hiljem liidetakse.
* 35mm filmilindilt
* raamitud 35mm diapositiividelt
* rakendades Digital ICE tehnoloogiat
fotografeerida: kasutades 24,1MP pildisensoriga DSLR-kaamerat, kvaliteetseid objektiive ja professionaalset lisavarustust
ning digitaalselt restaureerida töödeldavaid materjale
Näidis 1
- foto mõõdus 8 x 13 cm
- korrigeerimine kiirmeetodil (särituskorrektsioon)
- eemaldatud kirjatahvel ning parandatud silmapaistvamad (mitte kõik) emulsioonidefektid. Tööaeg ~1h.
Fotodel klikkides avaneb suuremõõtmeline näidis
Näidis 2
- foto mõõdus 7,5 × 7,5 cm
- korrigeerimine kiirmeetodil (särituskorrektsioon)
- emulsioonidefektide ja plekkide eemaldamine, hiljem sepia-toonimine. Tööaeg ~2,5h.
Näidis 3
- foto mõõdus 9 x 14 cm
- emulsioonidefektide ja plekkide eemaldamine, küllastuskorrektsioon. Tööaeg 7,5h.
Näidis 4
- foto mõõdus 18 x 12 cm
- emulsioonidefektide ja plekkide eemaldamine, tonaalsuskorrektuur
Restauratsioon on mõne võrra keerukam tänu fotol langevatele lumehelvestele. Tööaeg ~5h
Näidis 5
- värvifoto mõõdus 10 x 15 cm
- emulsioonidefektide, kriimude, plekkide, värvilaikude eemaldamine, muutunud tonaalsusega alade taastamine. Tööaeg ~5,5h
Värvifoto taastamine on must-valgest pildimaterjalist pisut erinev ja eeldab enam pühendumist värvikanalite tasakaalule. Töö koosnes mitmest etapist, esmalt on fotolt eemaldatud oranžikaks värvunud vöödid. Aeganõudvaimaks kujunes emulsioonidefektide, kriimude eemaldamine. Seejärel on taastatud värvid toonimuutusega aladel. Aastatega ebaühtlaseks värvunud ajaloolised fotod saavad restauratsiooni tulemusel värske ilme.
Näidis 6
- värvifoto mõõdus 15 x 23 cm
- küllastuskorrektsioon, lisaks vähene töötlus eemaldamaks mõningaid esiletükkivamaid defekte. Tööaeg ~1h
Näidis 7
- foto mõõdus 15 x 20 cm
- restauratsiooni aluseks on 2400 ppi skaneering
- emulsioonidefektide, kriimude, plekkide eemaldamine. Tööaeg ~13h
Näidis 8
- kaartide, dokumentide digitaalne restauratsioon
Näidised on veebis avaldamise eesmärgil salvestatud pakkimiskadudega JPEG formaati ning fotode resolutsiooni on kärbitud. Restaureerimisprojektides salvestatakse tõmmised kadudeta TIFF vormingusse ning töötluse detailsuses arvestatakse soovitava tulemusega.
Leidsin pööningult vana foto, mida soovin restaureerida. Kuidas edasi toimida?
Fotot hoia servadest
Hoia fotot ettevaatlikult, et vältida fotoemulsiooni kahjustamist. Fotosid, k.a. kaasaegseid paberfotosid hoitakse alati servadest. Kunagi ei tohiks foto pealispinda sõrmedega puudutada. Sõrmejäljed tulevad nähtavale aastate pärast, kui nahapinnalt fotoemulsioonile kleepunud happeline rasukiht on sööbinud fotopaberi pealispinda. “Lisaväärtusena” tekib seeläbi soodne pinnas, kuhu saavad kergemini kinnituda ning arenema hakata hallitusseente eosed.
Põlenud servale, tuhmunud kontrastile, täketele ning kriimudele lisaks on kõrvaltoodud fotol selgelt eristatavad mitmed sõrmejäljed.
Fotopaber võib ajapikku hapraks muutuda, seepärast hoia vanu fotosid õrnalt.
Paljaste kätega fotosid käsitledes tuleb käed eelnevalt pesta ja korralikult kuivatada. Üleliigne niiskus on fotomaterjalile samuti suureks vaenlaseks.
Niiske foto emulsioon muutub kergesti kleepuvaks ja on äärmiselt tundlik füüsilisele kontaktile.
Restaureerimiseks välja valitud fotod on soovitav ühekaupa pakendada. Fotokaupade valikust leiab paberfotode arhiveerimiseks vajalikke tarbeid – ümbrikke, mappe, albumeid ja karpe. Kirjaümbrikke ei tohiks paberfotode säilitamiseks kasutada, sest võimalik kokkupuude ümbrikuliimiga tekitab keemilise reaktsiooni. Paberümbrike kasutamisel tuleb veenduda, et paber oleks ligniini- ja happevaba (saadaval fototarvete kauplustes).
Käepärastest vahendistest on kallitele arhiveerimistarvikutele odavaks alternatiiviks toiduainete säilitamiseks kõlbulikuks peetavad polüeteenist või polüpropüleenist taassuletavad säilituskotid. Kottidele on prinditud markeerimisväli, foto on läbi kile hästi nähtav ja kannatab paremini käsitlemist. Kindlasti peaks vältima PVC-st e. polüvinüülkloriidist valmistatud kotte. Ka see materjal on fotodega kokkupuutes happeline ning põhjustab kujutise tuhmumist. Plastpakendisse tohib asetada ainult kuiva fotopaberit. Niisked fotod kleepuvad plastiku külge ja riknevad veelgi enam.
Fotod, mida soovid restaureerida, tuleb toimetada restauraatori kätte. Kui pakendamisele piisavalt tähelepanu pöörata, võib hinnaliste fotode transpordiks kasutada postiteenust. Seejuures on oluline asetada foto suletavasse plastkotti, mis aitab vältida võimalikke niiskuskahjustusi. Kaitseks murdumise ja kortsumise eest peab transporditavad pildid pakendama tugevasse karpi või kasutama toestuseks piisavalt jäika pappi, õhukest vineeri vms materjali.
Restaureerimiskokkuleppele eelnevalt on soovitav teha fotost skaneering (kasutades selleks vabalt valitud riistvara) ning saata e-postiga restaureerijale. Sellist tõmmist ei saa kasutada taastamise alusmaterjalina, küll aga tekib võimalus anda ligikaudne hinnang töömahu osas.
