18 märtsi öösel kella 1 paiku sähvis taevas pilkuköitev valgusemäng, millest õnnestus salvestada mõned kaadrid.
Et tüüblitega pakkude nakatamine oleks veelgi lihtsam, seadsin üles kalkulaatori, mis arvutab pakkude mõõtmete järgi välja nakatamiseks vajaliku tüüblite koguse. Algandmetena tuleb sisestada paku läbimõõt, pikkus, soovitav tüüblite vahekaugus ning pakkude arv. Tüüblite vahekauguse parameeter võtab arvesse nii horisontaal-, kui vertikaalvahet ning on vaikimisi määratud 12 cm. Jämedama paku puhul tuleks tüüblivahet vähendada. Loogika on lihtne – mida tihedamalt on paku pinnal nakatuskoldeid, seda kiiremini kasvab seeneniidistik pakust läbi. Tüübliaukude tiheduse osas piiranguid ei ole, hõredamalt kui 15cm ei tasu tüübleid paigaldada. 15cm vahekaugus eeldab peenema (~10cm läbimõõduga) paku kasutamist. Kalkulaator arvestab paku otstest esimese auguni 3cm vaba ruumi.
Kindluse mõttes tasub auke puurida pigem tihedamalt, see tagab paku kiirema koloniseerumise ja vähendab hallituse või mädaniku tekkimise riski.
Möödunud aasta detsembrikuus lisandus mütseelikogusse bioluminestseeruva viljalihaga Panellus stipticus e. Kirbe panell. Mütseel saabus vedelkultuurina 10ml süstlas. Jaotasin sellest 8ml teraviljapurkidele ja 2ml’st valmistasin vedelkultuuri juurde, kokku 400ml. Vedelkultuuri valmimiseks kulus 7 päeva. Protsess ei ole keeruline, kuid nõuab õnnestumiseks mõningate laboriseadmete (nt. magnetsegaja) olemasolu.
Kirbe panell on puidusaproobne ning 
mittesöödav. Teda võib sageli leida ka Eesti metsades, kuigi bioluminestsents ei pruugi siinsetel seenetüvedel avalduda. Kahvatu-ookerpruuni kuni kaneelivärvi kübaraga seen võib kasvada nii leht- kui okaspuudel. Kasvatada saab panelli saepurusubstraadil või puuhalul.
Tänaseks on valminud mütseelist ka esimene tüüblipartii. Tüüblid on 30-kaupa purkides, sellest jätkub 1-2 halu nakatamiseks.
Tarvis läheb peenikest puuhalgu, akutrelli, 9,5mm puuri, nitriil- või latekskindaid, piiritust töövahendite ja kinnaste desinfitseerimiseks, pintsette, naasklit, toidu- või pakkekilet ja loomulikult seenemütseeliga läbi kasvanud tüübleid.
Esmalt puhasta tööpind piiritusega.
Enne, kui alustad puurimist, kasta puur piiritusse ja lase piiritusel puuri pealt lenduda.
Puurimistöö hõlbustamiseks võib märkida puurile kleeplindiga sügavusmõõdu.
Tüübliaugud puuri tihedalt 4-5cm vahedega, et mütseeliga läbi kasvamine toimuks kiirelt. Mida rohkem on nakatuskohti, seda rutem mütseel puuhalu koloniseerib.
Kui augud puuritud, puhasta tööpind saepurust ja desinfitseeri piirituslapiga. Tõmba kätte kindad, needki tuleb piiritusega puhastada. Seejärel võib alustada tüüblite paigaldamist.
Eemalda tüüblipurgilt kaas ja kontrolli, et mütseel oleks terve. Nakkuseta panelli mütseel on meeldiva puuviljalõhnaga ning valge või kergelt kollakate laigukestega. Kaane all vahetult õhufiltri läheduses võib mütseelimass tumeneda, see on normaalne ning ei viita kontaminatsioonile.
Mütseeliga läbi kasvanud tüübleid paigalda pintsettidega, nii on kindlam. Enne tüüblite paigaldamist ära unusta pintsette piirituses desinfitseerida. Seenemütseeliga tegeledes ei ole töövahendid kunagi “liiga steriilsed”.
Tüüblid suru paigaldades kohe lõpuni aukudesse, proovi tüübleid sõrmedega mitte puutuda.
Kui tüüblid paigas, mähi puuhalg toidu- või pakekilesse ning torka kile sisse piirituses puhastatud naaskliga õhutusaugud. Aukudega ei tasu koonerdada, kile all kondenseerunud niiskus tekitab bakterite ja hallitusseente arenemiseks soodsa keskkonna.
Kilesse mähitud puuhalu võib tõsta toatemperatuurile koloniseeruma. Bioluminestsentsi avaldumiseks optimaalne kavutemperatuur on 22°C, inkubeerituna täielikus pimeduses.
Jaanuaris saabunud emakultuurist on valminud lakkvaabiku mütseeliga tüüblipartii. Kuu jooksul inkubaatoris 21-23°C temperatuurivahemikus koloniseerunud tüüblipurgid on valmis omanikku vahetama.
Lakkvaabikut kasvatatakse lühikestel ~15x20cm pakujuppidel või teramütseeliga nakatatud saepurusubstraadil. Lähemalt kirjeldab Ganoderma kasvatustehnikaid Mushroom Growers Handbook 1, täpsemalt 11. peatükk.
Tüüblisoovi korral võta ühendust kontaktivormi kaudu.
Aasta tagasi alustatud mütseelipaljundustöö on leidnud positiivset tagasisidet ning alkeemialaboris valminud tüüblipurgid on jõudnud mitmete huvilisteni. Tellitud on nii tüübelmütseeli kui ka teramütseeli, peamiselt seenepakkude nakatamiseks.
Seeneniidistikule saabus täiendust uute emakultuuride näol. Valikusse lisandus Lakkvaabik – Ganoderma lucidum – laiemalt tuntud Reishi nime all. Meditsiinilistest makroseentest võib Reishit pidada üheks väärtuslikumaks terviseallikaks. Seene ravi-profülaktilise toime spekter on äärmiselt lai, ta leiab kasutust paljude terviseprobleemide ravimiseks ja leevendamiseks. Toon pikast nimistust välja mõned haigused, mille puhul lakkvaabikust abi võib leida:
Reishi tarvitamine soodustab:
Pikema kokkuvõtte Reishi mitmekülgsetest raviomadustest leiab siit.
Samuti kõrgelt hinnatud meditsiiniliste omadustega Shiitake mütseelitüvi oli valikus varasemalt olemas. Värskest emakultuurist valmib kevadeks uus kasvujõuline tüüblipartii.
Veel sai täiendust servikute perekond kergesti kasvatatava ning dekoratiivse välimusega trompetserviku (Pleurotus cornucopiae var. citrinopileatus (kuldservik)) näol. Olemasolevast talvisest servikutüvest eristab uut asukat tunduvalt kõrgem tolerants temperatuuri suhtes. Ida-Aasia subtroopilistest regioonidest pärinev helekollase kübaraga servikukultuur talub viljudes lühiajaliselt isegi kuni +28°C sooja. Optimaalne viljumistemperatuur jääb 17-22°C vahele.
Leidsin vindi nurgalt veel mõned Wifi-seire failid möödunud aastast. Aprilli lõpus tegin tiiru ümber Admirali Maja ja WTC Tallinn ärihoonete, et registreerida kontoriruumidest ebaotstarbekalt kaugele ulatuvaid raadiovõrke. Teadmatult seadistatud Wifi lekib ärihoonest kaugele välja. See muudab raadioeetrist konfidentsiaalse teabe kogumise küberkurikaela jaoks oluliselt turvalisemaks ning mugavaks. Ärimaja kõrval parkivas autos sülearvutit klõbistav inimene ei ärata möödujates vähimatki kahtlust.
Seekordse võrgupüügi saagiks langes 158 ruuterit, millest mõned asusid kindlasti ka lähimates kõrvalhoonetes. 2,4GHz raadiosignaal võib hoolimata takistustest levida standardse tehase antenniga varustatud ning vaikeseadistusega ruuterist mitmesaja meetri kaugusele. Kui ründaja kasutab isotroopse antenni asemel kitsa suunadiagrammiga ning suure võimendusteguriga antenni, õnnestub wifi-signaali vastu võtta ja võrguga ühendus luua veelgi kaugemalt.
Liikusin oma seadmetega tänaval ümber hoonete. Hoidsin akendest paari-kolmekümne meetri kaugusele, et tabada paremini ka ülemistelt korrustelt lekkivaid signaale.
WPA/WPA2 krüptot kasutas registreeritud ruuteritest 131, neist 12 kasutasid vaikimisi SSIDd (ThomsonXXXXXX).
WEP “kaitses” ärihoonetes 10 võrguomaniku andmeid.
Toon siinkohal välja WEP-krüpteeringut kasutanud võrkude SSIDd ja nende järgi tuletatud arvatavad omanikud. Arvatavad seetõttu, et SSID järgi omaniku identifitseerimine ei pruugi alati olla täpne. Küll aga võib antud juhul suure tõenäosusega oletada, et tegemist on SSIDs kajastatud, samal aadressil tegutsevate ettevõtetega.
Huvitav, kas äriühingud, mis reklaamivad uhkelt oma suurettevõtetest koostööpartnereid, tunnetavad vastutust enda valduses oleva, äripartnereid puudutava informatsiooni turvalisuse eest?
Möödunud aasta septembris viibisin pool päeva Kuressaares, kus veetsin tunnikese kohaliku Wifindusega tutvudes. Tunniga kogutud andmemaht on küll pealiskaudne, kuid annab ometi aluse mõningateks järeldusteks ja tähelepanekuteks.
Liikusin peamiselt kesklinna piirkonnas Tallinna maanteel ja selle ümbruses. Kokku registreeris arvuti 733 raadioseadet, millest 268-l puudus aktiivne võrguühendus (nt. võrku ühendamata mobiilseadmed).
465-st avastatud pääsupunktist 92 pakkusid võrgule avalikku ligipääsu, nende hulgas leidus ka 3 “dd-wrt” ja 4 “linksys” nimelist leviala.
58 pääsupunkti oli seadistatud kasutama WEP krüpteeringut, nendest 10 kasutas vaikimisi SSIDd (ThomsonXXXXXX, SpeedTouchXXXXXX) – topeltrisk.
WPA/WPA2 krüpteering oli kasutusel 315 ruuteril. Siiski oli nendest muutmata SSIDga tööle seatud 55 Thomson ruuterit.
Alljärgnevalt kaardirakenduselt leiab avalikult ligipääsetavad (nende hulgas ka mõni SEBE bussi levi) ja WEP-krüpteeringut kasutavad ruuterid Kuressaare kesklinnas (sept. 2014).
Mõne aasta tagant meenub kogemus, kui avastasin, et Saaremaal 16.000m² pinnaga kaubanduskeskuses avalikku ligipääsu võimaldava võrguruuteri vaikimisi määratud administratiivseaded – login ja parool – on muutmata jäetud. Raadioeetrist leiab andmed ruuteri riist- ja tarkvara kohta. Nende andmete varal on tehases seadistatud parool internetist lihtsalt leitav. Edasi avaneb soovi korral võimalus pääseda ligi ruuteri seadistuspaneelile.
Sellist apsakat märganud, proovisin leida kohapealset võrguadministraatorit või IT-valdkonna eest vastutavat isikut, et avastatud turvariskist teada anda. Selgus, et personal ei ole teadlik, kes täpselt IT seadmete eest hoolt kannab või tugiteenust osutab. Lõpuks sain keskuse turvaülema jutule, kellele pobleemi lahti seletasin ja põgusalt ka kaasnevaid riske selgitasin.
Paari nädala möödudes juhtusin külastama sedasama kaubanduskeskust. Kontrollisin muidugi huvi pärast ka ruuteri seadistust. Selgus, et seisukord on täpselt sama, kui varem. Nähtavasti ei peetud tervet keskust hõlmava raadiovõrgu turvalisust piisavalt oluliseks, et sellega tegeleda.
Kaubanduskeskustes on pahatihti ka üürnike tööarvutid ja terminalid ühtsesse avalikku majavõrku ühendunud. Müüjate-teenindajate teadmised küberturbe alal on reeglina veelgi kesisemad keskmisest võrguseadistajast. Tulemus – äriettevõtete siseinfo on muudetud avalikus võrgus vabalt ligipääsetavaks.
Ettevõttes, kus andmeid edastatakse üle raadiovõrgu (kasutusel on wifi + sülearvutid, nutiseadmed, wifi toega printerid või võrgusalvestusseadmed) ning puudub firmasisene kompetents andmeside turvalisusega tegelemiseks, peaks läbi viima andmeturbe auditi, mille käigus tuvastatakse ja likvideeritakse võimalikud turvariskid ja lekkeallikad nii raadio- kui kaabelvõrgus. Lisaks korraldatakse auditi raames firma töötajatele briifing, mille käigus jagatakse juhiseid edaspidiste turvariskide maandamiseks.
Valiku enamjaolt lumevabal detsembrikuul pildistatud looduskaadritest leiab fotogaleriist.
Hobi korras maitsvate gurmeeseente kasvatajate ring on laienemas. Juba mõnda aega küpses peas mõte seenekasvatuse teemalise foorumi loomisest. Siiani tundus siiski, et huvilisi napib.
Viimastel päevadel olen mitme kasvatajaga kogemusi vahetanud ning aeg foorum üles seada näis olevat küps. Mõeldud, tehtud. Mõned tunnid phpBB konfigureerimist, teenusepakkuja põhjendatud kirumist ja MySQL andmebaasiga maadlemist ning valmis ta ongi: http://foorum.alkeemialabor.ee.
Olen tihti vastanud kirja teel seenekasvatusega algust teinud huviliste küsimustele. Vahel kirjutan mõnerealisele kirjale lehekülje pikkuse vastuse. See on üksjagu ajakulukas ning mis põhiline – vastus jõuab vaid ühe inimeseni samas, kui infost oleks kasu mitmetele. Samuti on oluline, et potentsiaalseid vastajaid oleks rohkem kui üks – erinevatest kogemustest saab kokku põimida tõesema pildi.
Usun, et foorumist tekib ajapikku väärtuslik infoallikas, mis koondab endas paljude kasvataje aastatepikkusi kogemusi.
Seoses foorumi avamisega palun seenekasvatusega seonduvad küsimused esitada foorumis. Mütseeli tellimusi ootan edaspidigi otse kontaktivormi kaudu.
Shiitake mütseeli soovijatest on kogunenud väike nimekiri, postitan huvilistele foto tüüblite koloniseerumisjärgust.
Seekord on mütseel tüüblitele kantud eksperimendi korras valminud kaerateradelt. Fotol nähtavad tüüblipurgid on koloniseerunud 10 ööpäeva. Jätan kuni lõpliku koloniseerumiseni purkidele sterilisaatorist läbi käinud fooliummütsid pähe, see aitab hoida langevat tolmu purgi kaanel paiknevast õhufiltrist eemal. Tegelikult on üks varasem partii veel, mis juba veidi kauem inkubaatoris valminud. Kui tüüblid mütseeliga läbi kasvavad, võtan soovijatega ühendust.
