Olen siiani kasutanud teramütseeli valmistamiseks mahekasvatatud (Veterinaar- ja Toiduameti poolt kontrollitud, EE-ÖKO-02) rukkiteri. Otsustasin vahelduseks katsetada kaeraga, mida ~10kg jagu hankida õnnestus.
Tehnika oli rukkiga sarnane – loputasin kaerateri jahedas vees, kurnasin, loputasin uuesti, kuni loputusvesi ei muutunud enam häguseks. Nagu tavaliselt rukki puhulgi, kulus selleks kolm loputuskorda. Jätsin kaeraterad 10 tunniks vette likku, seejärel kurnasin ning tõstsin terad klaaspurkidesse. Lühikese mõneminutise keedufaasi jätsin kaeraga vahele. Steriliseerisin kaerateri ülerõhul 120 minuti vältel. Sterilisatsioon on mõistlik läbi viia õhtul, jättes purgid steriliseeritud viljaga ööseks rõhukeetjasse jahtuma.
Järgmisel hommikul kandsin lepalaastudelt teraviljale Shiitake mütseeli. Valmistasin kokku 30 purgitäit vilja.
Juba nädala pärast oli tulemus näha – 28 purgis 30-st oli Shiitakega võidu vohamas hallitus! Täpselt identifitseerida ma teda ei osanud ega vaevunud seekord ka uurimustööd tegema. Igal juhul nägin sedasorti kontaminatsiooni esmakordselt ning pilt oli sedavõrd hirmus, et käsi ei tõusnud isegi fotokaamera järele, seetõttu on olukord ka pildiliselt fikseerimata.
Kontamineerunud viljapurke ei tohiks siseruumides avada. Hallitusseene eosed kanduvad ruumides õhuga kiirelt laiali, kinnitudes seejuures ka riietele. See võib avaldada edaspidisele steriilsust nõudvate protseduuride läbi viimisele vägagi pärssivat mõju. Viljapurgid tuleks viia välja, kaaned avada veeanumas vee all. Nii hoiame hallituse levikuvõimalust madalana. Kindlaim meetod, kui selleks aega ja kannatust jagub, on kontamineerunud viljapurkide sterilisatsioon ülerõhul vähemalt 120 minuti vältel. See tapab ohtlikud mikroorganismid ning purgid võib avada ja tühjendada.
Siiski on tänaseni edukalt vastu pidanud kaks purgitäit mütseeliga nakatunud kaerateri. Fotol vasakpoolset on kahel korral raputatud, mütseel on mõlemal korral toibunud ja kontaminatsioonita edasi kasvanud. Teramütseeli kasvatamisel kasutatakse raputamist, et kasvuprotsessi kiirendada, mütseelikasvu teraviljas ühtlustada ning võimalikku kontaminatsioonikollet aegsasti esile tuua. Lisaks aitab õigel ajal läbi viidud raputamine mütseelikasvu reguleerida ning annab võimaluse teramütseeli otse purgist kallutades (ilma vahekontaktita) kasvusubstraadile edasi kanda. Õiges kasvufaasis segi raputatud viljaterad on üksteisest eraldunud. Raputamata vili kasvab mütseeliga ühtseks massiks kokku, seda tuleb purgist kätte saamiseks jõuga tükeldada ning substraadile kandmiseks sõrmede vahel murendada, mis omakorda suurendab edasist kontaminatsiooniriski.
Võimalik, et sõkalterise puhul tuleks sterilisatsiooniaega pikendada. Samas on oht, et viljakest pehmeneb liialt ning viljaterad muutuvad pudruseks. Selgust toob katsetamine, kui selleks kunagi aega peaks leiduma. Esialgu tellisin ökopoest juurde 10kg rukkiteri.
