Einar Laigna Ruhnu Püha Magdaleena kirikus

Laupäeval, 23.07 algusega kell 14:00 jagab Ruhnu Püha Magdaleena kirikus vaimuvalgust kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof, mõõgameister ja preester hr. Einar Laigna.
Kohtumisel saavad seletust nii pühakoja pingiridadesse nikerdatud sakraalgeomeetrilised kujundid kui kantsli kõlaräästal kujutatud käbisümboolika. Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, ANNO 1644.
Loeng on kuulajaile tasuta.

Einar Laigna on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi metallitöölise erialal, töötas ka tööõpetuse õpetajana ja luges töö kõrvalt teoloogilist ja filosoofilist kirjandust. Pärast seda astus ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituuti, teenis Varbla, Karuse, Margareeta, Hanila Pauluse, Märjamaa Maarja, Ambla Maarja ja Aegviidu Aleksandri kogudustes. Seejärel õppis Laigna katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris, 1980. aastal pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli viis aastat misjonär Armeenias. 1988. aastal oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid õpetades seal ühtlasi kirukuajalugu, keskaja kultuuri ja dogmaatikat. 1992. aastal õppis Einar Laigna Vatikanis.

Foto: terramariana.ee

Foto: terramariana.ee

Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu ning lugenud loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis, Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Sõjakoolis ja Tallinna Mustpeade majas, samuti võtnud sõna arvukates raadio- ja telesaadetes. Ta on keskaja uurimise ühingu Studium Medievale asutaja, Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Dominiiklaste III Ordu liige ning Maarja Altari Rüütliristi kavaler. Einar Laignal on ka muljetavaldav sõjaväeline karjäär: algul töötas ta Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude peastaabis, olles selle tagalaülem, juhataja nõunik ja peainspektor, ta on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esimees ning hiljem Eesti Eruohvitseride Kogu auesimees. Erru läks ta tegevteenistusest kolonelleitnandi auastmes. Kaksteist aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud kümme militaaraumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.

Tutvustav informatsioon on kogutud erinevatelt veebilehekülgedelt.

Loengu videosalvestuse leiab siit.

Comments are closed