Einar Laigna videoloeng

Einar Laigna videoloeng23. juulil 2016 jagas Ruhnu Püha Magdaleena kirikus vaimuvalgust kolonel, teoloog, ajaloofilosoof, mõõgameister ja preester hr. Einar Laigna.
Loengu sisuks oli inimkonna tekkelugu sumerite pärandi kohaselt, kosmiline harmoonia, sakraalgeomeetria ning sümboolika, kuid üle kahe tunni kestva loengu jooksul puudutas õpetlane mitmeid muidki teemasid.
Oma arhitektuurilt Euroopas ainulaadne Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, ANNO 1644.
Suvel salvestatud videomaterjal on nüüd vaatamiseks üles seatud:

Ayahuasca teemaline loeng

Šamaanirituaal Tallinna BotaanikaaiasTajumuutust ja ebatavalisi teadvusseisundeid esile kutsuvat taimeteed Ayahuascat tarvitatakse ka Eestis. Peamiselt šamaanide poolt läbi viidavatel ayahuasca-tseremooniatel osalejate psüühikat ja vaimset tervist analüüsis 2016. aastal kaitstud magistritöö käigus Helle Kaasik. Tallinna Botaanikaaias toimunud nõiataimede näituse raames tutvustas ta oma uurimustööd kokku tulnud huvilistele.

Foto: Loengule järgnevalt taimede auks peetud šamanistlikul tänuriitusel jagas loodustunnetuse õpetaja Errol Vares osalejatele rukkileiba.

Nõiataimede näitus Tallinna Botaanikaaias

Tallinna Botaanikaaias "Nõiataimede" näitusel

Käesoleva aasta suve hakul toimetasin Tallinna Botaanikaaeda mõned taimekultuurid, mille kasvujärguga käisin hiljuti huviga tutvumas. 19.11-27.11 toimuval näitusel eksponeeritakse pühaks peetud, psühhoaktiivse- ning teadvust avardava toimega taimi, mille hulgas leidub nii kodumaiseid tuntud väetaimi nagu pihlakas või kadakas kuid saab tutvuda ka levikult haruldaste, šamaanirituaalidel ning mitmetes vaimsetes praktikates kasutatavate liikidega.
Et laiemas avalikkuses mitte liigset poleemikat tekitada, reklaamitakse tuhandeid aastaid austatud ning erinevates kultuurides meditsiiniks nimetatud taimi ühise nimetusega “nõiataimed”. Nende hulgas leidub enteogeene, oneirogeene, teadaolevalt psühhedeelse või teadvust avardava toimega taimi. Allolevas videolõigus tutvustab põnevaid eksponaate ja isiklikke kogemusi Botaanikaaia raudvara, metoodik Urmas Laansoo.

Videoklipi tehniline kvaliteet ei kannata eriti kriitikat, kuid jäädvustatud 40 minutit on täidetud sisutiheda botaanilise gurmeega.
Vahetu kogemuse osaliseks saab siiski vaid ise Botaanikaaeda külastades.

Einar Laigna Ruhnu Püha Magdaleena kirikus

Laupäeval, 23.07 algusega kell 14:00 jagab Ruhnu Püha Magdaleena kirikus vaimuvalgust kolonelleitnant, teoloog, ajaloofilosoof, mõõgameister ja preester hr. Einar Laigna.
Kohtumisel saavad seletust nii pühakoja pingiridadesse nikerdatud sakraalgeomeetrilised kujundid kui kantsli kõlaräästal kujutatud käbisümboolika. Ruhnu puukirik on teadaolevalt vanim säilinud puitehitis Eestis, ANNO 1644.
Loeng on kuulajaile tasuta.

Einar Laigna on lõpetanud Tallinna Polütehnikumi metallitöölise erialal, töötas ka tööõpetuse õpetajana ja luges töö kõrvalt teoloogilist ja filosoofilist kirjandust. Pärast seda astus ta Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituuti, teenis Varbla, Karuse, Margareeta, Hanila Pauluse, Märjamaa Maarja, Ambla Maarja ja Aegviidu Aleksandri kogudustes. Seejärel õppis Laigna katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris, 1980. aastal pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks ja oli viis aastat misjonär Armeenias. 1988. aastal oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid õpetades seal ühtlasi kirukuajalugu, keskaja kultuuri ja dogmaatikat. 1992. aastal õppis Einar Laigna Vatikanis.

Foto: terramariana.ee

Foto: terramariana.ee

Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu ning lugenud loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis, Eesti Kunstiakadeemias, Kõrgemas Sõjakoolis ja Tallinna Mustpeade majas, samuti võtnud sõna arvukates raadio- ja telesaadetes. Ta on keskaja uurimise ühingu Studium Medievale asutaja, Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Dominiiklaste III Ordu liige ning Maarja Altari Rüütliristi kavaler. Einar Laignal on ka muljetavaldav sõjaväeline karjäär: algul töötas ta Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude peastaabis, olles selle tagalaülem, juhataja nõunik ja peainspektor, ta on olnud ka Peastaabi Ohvitseridekogu ja Eesti Reservohvitseride Kogu esimees ning hiljem Eesti Eruohvitseride Kogu auesimees. Erru läks ta tegevteenistusest kolonelleitnandi auastmes. Kaksteist aastat teenistust Eesti kaitsejõududes on Laignale toonud kümme militaaraumärki, neile lisanduvad kolm aumärki tsiviilteenete eest.

Tutvustav informatsioon on kogutud erinevatelt veebilehekülgedelt.

Loengu videosalvestuse leiab siit.

Fotonegatiivide digiteerimis- ja konserveerimistööd

ETV telelavastus "Armastus armastus" välivõtted 1969, fotograaf Jüri Tenson, Eesti Kunsimuuseumi fotokoguEesti Kunstimuuseumi tellimusel teostas Alkeemialabor digiteerimis- ja konserveerimistöid fotograaf Jüri Tensoni fotonegatiividest. Kokku 1859 kaadrist koosnevas negatiivikogus leidus nii 35mm filmiribasid kui ka 60mm mõõdus kaadreid. Töö muutis omapäraseks ja tavalisest keerulisemaks fotonegatiivide deformeerunud seisund. Negatiivid saabusid filmiribadeks lõigatuna, paberisse pakituna olles tõenäoliselt sel moel säilitatud aastakümneid. Kuivas keskkonnas seistes kisub emulsioonikiht filmilindi ajapikku kaardu, mistõttu on võimatu tavapäraseid vahendeid kasutades saada skaneerides kvaliteetset teravat kujutist. Filmi keskosa oli kohati kooldunud 8mm võrra, skaneeritav materjal peab aga olema lame, et tagada ühtlane fokuseering.

Fotonegatiivide digiteerimistööd

Töö teostamiseks sai appi võetud märgskaneeringu tehnoloogia. Filmilindi emulsioonikihti mittekahjustava antistaatiliste omadustega vedeliku abil kinnitatakse skaneeritav materjal märgraamile, veelgi parema tulemuse annab filmiribade paigutamine otse skanneri klaasile. Tegutsema peab seejuures ettevaatlikult, et skaneerimisvedelikku skanneri sisemusse ei satuks. Selleks tihendatakse klaasi servad spetsiaalse kleeplindi abil. Töövahenditena olid kasutusel Saksamaal Wolfgang Kaminski pereettevõttes toodetavad kvaliteettarvikud.

Digiteeritud negatiivid puhastati ning sorteeriti registraatorisse kinnitatud negatiivitaskutesse. Konserveerimisel on oluline kasutada pikaajaliseks arhiveerimiseks kõlbulikke materjale.Fotonegatiivide digiteerimistööd Fotonegatiividele lisaks digiteeriti ka sisukirjeldused ning jaotati iga paki kaadrid koos kirjeldustega failisüsteemis eraldi kaustadesse. Kaadrite sisukirjeldustega ümbrised registraatoris on kinnitatud nendes sisaldunud filmiribade juurde nii, nagu filmiribad pakkidesse olid jaotunud. Kuigi otsene kokkupuude negatiividega puudub, tasub pikemaks säilitamiseks klambritega kinnitatud ümbrised registraatoritest eemaldada. Hetkel oli vajalik muuta kaadrite järelkontroll võimalikult mugavaks.

Negatiivid skaneeriti resolutsioonil 4000 ppi.

Juuresolevaid kaadreid on kasutatud Eesti Kunstimuuseumi loal.

Chemtrail vs contrail

Foto neile, kes pole siiani aru saanud, mis vahe on veeaurust tekkinud kondensatsioonijäljel, mis õige pea õhus hajub ning tehisosakesi sisaldaval “keemiapilvel”. Kaks lennukit sarnasel kõrgusel. Võrdlusmoment missugune.

Kuningservik, Pleurotus eryngii

Seeneniidistik kasvamas mahe rukki teradelLähipäevil on valmimas värsked seenekultuurid mahe rukki teradel. Seenepakkude valmistamise eesmärgil on niidistik kantud ka kasepuidust tüüblitele, mida eelnevalt toitelahuses immutatakse ning seejärel aursteriliseeritakse. Tüüblipartii valmib märtsikuus.

Sel kevadel lisandus seeneperekonda Kuningservik (Pleurotus eryngii). Tugeva tekstuuri ning hõrgu aroomiga seenetüvi on kiire kasvu, suurepäraste maitse- ja säilivusomadustega.

Eelmise aasta detsembrikuust saadik on võimalik Alkeemialabori tooteid osta e-poe kaudu. Kliendiks registreerimine ei ole vajalik, kaubad saadetakse postiga sobivasse pakiautomaati või toimetatakse soovi korral kohale kulleriga. Kui laovaru puudub, valmistatakse soovitud tooted tellimisel. Sel juhul tuleb arvestada valmistamiseks e. mütseeli kasvatamiseks kuluva ajaga.

Turvakaamerad salvestavad PIN-koode

Pöördusin hiljuti Andmekaitse Inspektsiooni poole päringuga Prisma kaupluseketi iseteeninduskassade kohale paigutatud turvakaameratest.

Kaamerate asukoht ja suund on valitud selliselt, et kaamerate kaudu on võimalik jälgida ja salvestada klientide PIN-koode. Makseterminalid paiknevad otse kaamerate all fookuskeskmes.

Prisma turvakaamerate abil salvestuvad klientide PIN-koodid

Prisma turvakaamerate abil salvestuvad klientide PIN-koodid

Terminali kaldenurka on küll võimalik reguleerida, kuid tihtipeale võimaldab terminalide asend, mida paljud kliendid ei pea vajalikuks muuta, lugeda sõrmistikult klahvivajutusi. Marketis turvateenust koordineeriva ametniku väitel on klientidel õigus PIN-toimingut teise käega varjata, kuid see ei muuda asjaolu, et kaamerate paigutus rikub otseselt klientide privaatsust, sest inimesed ei oska ennast sellise turvariski eest kaitsta.

Samuti väitis keskuse turvaülem, kellega vaid telefonitsi õnnestus suhelda, et Andmekaitse Inspektsioon on kõnealuste kaamerate paigutust kontrollinud ning ei esitanud kaamerate asukoha suhtes pretensioone. Ka see väide tundus küsitav.

Palusin AKI’lt tagasisidet Prisma turvakaamerate paigutuse seaduslikkusest ning vajadusel teha turvafirmale ettekirjutus kaamerate paigutuse muutmiseks.

Inspektsioon menetles selgitustaotlust 30 päeva ja edastas vastuse, milles teatas, et “isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lõige 3 annab võimaluse ilma isiku nõusolekuta kasutada jälgimisseadmestikku isikute või vara kaitseks, kui sellest piisavalt selgelt teavitatakse ning see ei kahjusta ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute huve.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 punkt 2 sätestab isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse põhimõtte, mille kohaselt võib isikuandmeid koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks ning neid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas. Jälgimisseadmestiku abil pangakaartide andmete kogumine ei ole jälgimisseadmestiku kasutamise seaduslikuks eesmärgiks, seega ei ole põhjendatud nende paigaldamine otse makseterminali kohale. Kindlasti on leitav kaamerate asetus ja suunamine selliselt, et vara ja inimesed oleks kaitstud, kuid ka inimeste privaatsus maksmisel oleks tagatud.

Inspektsioon tegi 15.12.2015 Prisma Peremarket AS-le ettepaneku isikuandmete töötlemise nõuete täitmiseks seadistada iseteeninduskassade kaamerad selliselt, et ei oleks võimalik üheski kassas tuvastada kaardimakse korral ostja pangakaardi tüüpi ja PIN koodi”.

Veel sain vastusest teada, et Inspektsioon kontrollis, kas valvekaamerate kasutamine kaupluses on kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, viimati 2009.aastal. Väide, nagu oleks Andmekaitse Inspektsioon iseteeninduskassade kaamerate paigutusest teadlik, osutus eelduste kohaselt valeks.

Saab näha, millal Inspektsiooni ettepanekule reageeritakse ja kas iseteeninduskassade kohale paigutatud kaamerate asukohti muudetakse. Seniks soovitan kõigil olla tähelepanelikum ning märgata isikuandmeid koguvaid ja salvestavaid seadmeid meie ümber.